HTML 5, mis see on?

Autor: Margo Munner | Kuupäev: 06.05.2010

See refereeritud tõlkeartikkel selgitab HTML 5 seeria olemust. Kui veel mõned aastad tagasi kinnitas W3C, et HTML 4.01 jääb viimaseks HTML-seeria keeleks, siis nüüd on olukord muutunud.

HTML 5 tutvustab uusi elemente HTML keelde alates eelmise aastatuhande lõpust. Uute struktuurielementide seas on aside, figure ja section. Uued reasisesed elemendid on näiteks time, meter ja progress. Uued lisamis-elemendid oleksid video ja audio. Uued interaktiivsed elemendid details, datagrid ja command.

HTMLi arendus peatati 1999. aastal HTML 4-ga. W3C suunas oma tähelepanu muutmaks kogu HTMLi süntaksit SGMList XMLini. Samuti lisandusid täiesti uued märkimiskeeled nagu SVG, XForms ja MathML. Võrgulehitsejate arendajad keskendusid selliste lehitseja-omaduste täiendamisele nagu näiteks vahekaardid (tabs) ning RSS-lugejad. Disainerid õppisid kasutama CSSi ning JavaScript'i, et ehitada oma rakendused olemasolevale raamistikule. Kuid HTML ei kasvanud peaaegu üldse kogu järgneva kaheksa aasta jooksul.

Hiljuti puhuti ka HTMLile taas elu sisse. Kolm suurt lehitsejate tarnijat - Apple, Opera ja Mozilla Foundation - said kokku WhatWG raames, eesmärgiks: arendada välja täiendatud ja uuendatud versioon klassikalisest HTMList. Veel hiljem võttis ka W3C need arengud arvesse ning alustas omapoolset uue põlvkonna HTMLi loomist. On tõenäoline, et need kaks arengut lõpuks liituvad. Kuigi mitmed detailid jäävad vaidlusalusteks, teatavad uue HTMLi piirjooned hakkavad selginema.

See uus HTML 5 oleks koheselt äratuntav ka sellise www-disaineri poolt, kes „külmutati” 1999. aastal ning sulatati täna. Elemendid ei pea olema suletud, lehitsejad „andestavad” vigu.

Vanad sõbrad nagu div jäävad, kuid HTML sisaldab nüüd ka elemente nagu section, header, footer ja nav. Olemas on ka em, code ja strong, kuid liituvad meter, time ning m. Kasutusse jääksid ka img ning embed, lisanduvad ka video ja audio. Lähimal vaatlusel näeks see koopainimene, et need elemendid ei olegi nii erinevad. Paljud neist on sellised vahendid, mida disainer vajanuks juba 1999. aastal. Kõik need uued elemendid on kergesti õpitavad tänu võimalikele paralleelidega juba olemasolevate elementidega. Igatahes on neid palju kergem õppida kui Ajax'it või CSSi.

Lõpuks, kui „koopamees” käivitab oma 300MHz sülearvuti operatsioonisüsteemiga Windows 98, võib teda oodata üllatus, et uued lehed on nähtavad kenasti nii Netscape 4 seeria kui Internet Explorer 5. seeria lehitsejatega. Tõsi, lehitseja ei tunneks uusi elemente ega teeks nendega midagi, kuid leht oleks siiski loetav.

See pole lihtne kokkusattuvus. HTML 5 on sihipäraselt loodud sellisena, et ta oleks loetav ka lehitsejatega, mis teda ei tunnista. Põhjus on lihtne. Me kõik oleme need „koopainimesed”. Lehitsejatel on nüüd vahekaardid, CSS ja XmlHttpRequest-päringud, kuid nende HTML-esitluste loomise mootorid on jätkuvalt aastas 1999. Internet ei saa liikuda edasi arvestamata olemasolevat baasi. HTML 5 saab sellest aru. Ta pakub reaalseid lisavõimalusi tänastele leheautoritele, samas lubades veelgi enamat homsetele lugejatele.

Rohkem infot, sh. näiteid leiate viidete alt.

Viited:

Kommentaarid, arvamused, küsimused

Postitaja nimi:

Kommentaari pealkiri:

Kommentaari sisu:

Kontrollküsimus (loe selgitust kõrvalt)!

Vasta küsimusele: Mis värvi on taevas siis, kui seal ühtegi pilve ei ole?

Teadmiseks kommenteerijale!

Edukaks postitamiseks tuleb täita kõik väljad. Maksimaalne sisuosa pikkus on 10'000 tähemärki, teistel väljadel 200 tähemärki!

Kommentaari sisuosas saab kasutada HTML koodi, kuid seda mitte tekstitöötluseks, vaid näitliku materjali sisestamiseks. Kõik, mis asub <nende märkide vahel> kuvatakse kommentaarilehel nähtava tekstina ning märgid ise tõlgitakse erimärkideks!

Kontrollküsimus on mõeldud kuritahtlike robotite takistamiseks. Palun vasta esitatud küsimusele eesti keeles läbivalt väikeste tähtedega, nimetavas käändes ning võimalikult konkreetselt!

NB! RSS-lugemistarkvara abil kommentaare postitada ei saa!

© Margo Munner | Sisukaart