Kodulehe tellimine - nõuanded ja soovitused

Autor: Margo Munner | Kuupäev: 27.06.2010

See artikkel on mõeldud eraisikule või ettevõttele, kellel on plaanis kodulehekülje tellimine mõnelt teenusepakkujalt. Siinkohal veidi suuniseid, mida peaks kodulehti tegeva firma või üksikisiku puhul silmas pidama, mida peaks tellija nõudma.

Kodulehe tellimisel on tihtipeale kliendi soovid üsna napid või vastupidi - liiga üldsõnalised. Järgnevalt üritan anda mingisuguseid juhtnööre sellel suunal, mida peaks nõudma kodulehe tegijalt ning kuidas sellistel juhtudel käituda.

Domeeninimi

Domeen

Rahvusvahelise domeeni registreerimine on kasulik läbi teha iseseisvalt, vahendajate teenuseid kasutamata.

Kui on vaja registreerida enne kodulehe tellimist uus domeeninimi (lehe aadress kujul minginimi.ee, minginimi.com jms), tasuks meeles pidada järgmisi asjaolusid.

Alates 5. juulist 2010 on .ee lõpuliste domeenide registreerimine tasuline protseduur. Lisaks .ee domeenidele saab ka registreerida .com, .net, .org, .info ja veel paljusid teisi domeeninimesid. Domeeninime registreerimisel tuleks olla tähelepanelik ning võimalusel tegutseda iseseisvalt, ilma vahendusfirmadeta.

Nimelt pakuvad mitmed kodulehtede valmistajad (ja/või virtuaalserveri rentijad) ka rahvusvaheliste (need ongi need .com, .net jt) domeenide registreerimist. Ükskõik, kas teenusepakkuja küsib selle teenuse eest lisatasu või mitte, on alati targem .com domeeninimi registreerida iseseisvalt ja otse registreerimisettevõtte (inglise keeles registrar) juures ilma vahendajate abita. Miks? Sest kui tellida see teenus mõnelt vahendajalt (nagu kodulehti valmistav ettevõte), juhtub väga tihti nii olema, et domeeninimi küll registreeritakse ja raha küsitakse Sinult, kuid tellijal ei teki reaalset võimalust domeeni kontrollida ega ka isegi mitte juriidilist õigust seda enda nimele nõuda. Seetõttu - kui otsustad mingil põhjusel tulevikus teenusepakkujat vahetada või peaks teenusepakkuja tegevuse lõpetama, jääd suure tõenäosusega oma domeeninimest ilma.

Eesti .ee domeenide registreerijateks on alates 5. juulist 2010 mitmed firmad, nende seas ka mõned virtuaalserveri teenusepakkujad.

Sisuhaldussüsteem

Sisuhaldussüsteem (inglise keeles kasutusel lühend CMS) on programm, mis jookseb serveris ning mille eesmärgiks on võrgulehe sisu haldamise lihtsustamine ja/või organiseerimine. Tänasel päeval on sisuhaldussüsteemi olemasolu kodulehe tellimisel lausa ülioluline. Nimelt võimaldab CMS lehe tellijal edaspidi iseseisvalt lehekülje sisu lisada/uuendada. Sisuhaldussüsteeme on aga väga erinevaid. Üritaks siinkohal neid veidikene jaotada.

Tasuta (vabavaralised) sisuhaldussüsteemid

Eksisteerib väga palju erinevaid tasuta sisuhaldussüsteeme. Ilmselt võimaldavad mitmed kodulehti valmistavad firmad/eraisikud kasutada vabavaralisi süsteeme - see tähendab, et kodulehe valmistaja koostab kujunduse ning seob selle olemasoleva, vabavaralise sisuhaldussüsteemiga. Toon välja vabavaraliste sisuhaldussüsteemide suurimad plussid ja miinused.

Vabavaraliste sisuhaldussüsteemide eelised:

Vabavaraliste sisuhaldussüsteemide puudused:

Tasulised sisuhaldussüsteemid

Tasuliste sisuhaldussüsteemide puhul on olukord veelgi „kirjum” kui tasuta jagatava tarkvara osas. Siinkohal julgeks teha esimese soovituse. Kui otsustad oma kodulehe juures kasutada mõnda tasulist sisuhaldussüsteemi, on mõistlik valida selline lahendus, mille tootjaks on kas Eesti päritolu ettevõte või selline, mida mõni Eestis tegutsev ettevõte väga põhjalikult tunneb.

Miks üldse valida tasuline sisuhaldussüsteem? Eelkõige sellepärast, et väga paljud kodulehte valmistavad ettevõtted kasutavad enda poolt ehitatud või välja valitud tarkvara, millele antakse parem garantii, kui vabavaralistele. Paljud kodulehtede valmistajad ei võimaldagi tasuta süsteemi kasutamist. Seega - kui soovid mingil põhjusel mõnelt selliselt kodulehe tellida (soodne hind, hea portfoolio vms põhjused), ei olegi Sul muud võimalust, kui leppida mingi kindla teenusepakkuja poolt pealesunnitud sisuhaldusega.

Nõuded sisuhaldussüsteemile

Ükskõik millistel juriidilistel alustel valmistatud sisuhaldussüsteemi valite, tuleks kodulehe valmistajalt nõuda, et kasutatav sisuhaldussüsteem võimaldaks järgmist:

Viimane soovitus on problemaatiline. Olenevalt teenusepakkujast „tarnitakse” kodulehed tellijale kahel erineval viisil. Üks võimalus on, et kodulehe valmistaja pakub ka majutusteenust - sellisel juhul jääb koduleht (nii sisu kui tarkvara) kodulehe valmistaja serverisse. Siinkohal on paremini tagatud küll lehe edaspidine toimimine, kuid tellija jääb sõltuma teenusepakkujast.

Teisel juhul on kodulehe valmistaja ja serveri majutusteenuse pakkuja eraldiseisvad ettevõtted. Sellisel juhul saab tellija kodulehe küll „oma kontrolli alla”, kuid võib juhtuda, et mõne aja möödudes, vajab võrgulehte jooksutav tarkvara veidike uuendamist või vähemalt seadistamist.

Kujundus ja visuaalsed efektid

Üks asi, mida võiks samuti jälgida on see, kas kodulehe valmistaja paneb sundkorras Sinu võrgulehele ka endale viitava lingi ja logo. Kui Sulle selline tegevus sobib, pole probleemi, aga olgu siinkohal mainitud, et seda tehakse üsna sageli ja mõningatel juhtudel ei pruugi see tellijale meeltmööda olla.

Üks üsna lihtne meetod kodulehe valmistaja kohta adekvaatset infot saada, on selle pakkuja enda kodulehe uurimine. On väga soovitatav, et kodulehe valmistajal oleks piisavalt hea portfolio (tehtud tööde loetelu) ning nende tööde pealt saab hea ülevaate selle kohta, millele teenusepakkuja rõhku asetab.

Lehe kuvamisel kasutatavad tehnoloogiad

Iga võrguleht peab olema loetav ilma „eritehnoloogiaid” kasutamata! See tähendab - kui valmiv võrguleht kasutab ohtralt JavaScript'i lahendusi (näiteks AJAX) või on väga suurel määral FLASH animatsioon, peab olema loodud juurde ka võimalus näha lehe sisu nende lehitsejatega, millel puudub nimetatud tehnoloogiate tugi.

Eelnev on väga oluline - kindlasti on tellija huvitatud, et kodulehe sisu oleks hästi leitav läbi erinevate otsingumootorite. Kui lehe sisu on tehtud FLASH abil, ei suuda otsingumootorid sealseid sõnu indekseerida. Kui menüüde juures on kasutatud JavaScript'i, FLASH'i või lausa Java't, ei suuda otsingumootor alamlehti üleski leida.

Otsingumootoritele optimeerimine (SEO)

Search Engine Optimization

SEO ehk otsingusüsteemidele optimeerimine tähendab võrgulehe ehitamist nii, et võrgulehel oleks ära kasutatud kõik võimalused andmaks otsingurobotitele (NETI, Google jt) informatsiooni lehe sisu kohta - missugused märksõnad lehel on olulised, millised mitte.

Otsingumootoritele optimeerimisel on oluline, et:

Need on vaid mõned, aga väga olulised SEO nipid.

Kokkuvõtteks

Siin artiklis sai siis toodud välja mõningaid ideid, mida jälgida kodulehe tellimise puhul. Olgu igaks-juhuks mainitud, et Eesti oludes võib igati sobiliku kodulehe valmistaja leidmine olla üsna keeruline ning siin artiklis väljatoodud tingimustele vastava kodulehekülje tegemine võib minna tellijale ka üsna kulukaks.

Selle artikli autor (ega interneti.info keskkond) ei paku kodulehekülje valmistamise teenust ega ole seotud ühegi vastava ettevõttega. Artikkel on mõeldud selleks, et kodulehekülje tellija teaks, millele juhtida tähelepanu. Soovitan lugeda ka viidete all toodud lisamaterjale. Need ei ole mõeldud küll otseselt kodulehe tellijale, kuid annavad täpsema arusaama võrgulehtede loomise „teoreetilisest” küljest.

Viited:

Kommentaarid, arvamused, küsimused

Postitaja nimi:

Kommentaari pealkiri:

Kommentaari sisu:

Kontrollküsimus (loe selgitust kõrvalt)!

Vasta küsimusele: Mis värvi on taevas siis, kui seal ühtegi pilve ei ole?

Teadmiseks kommenteerijale!

Edukaks postitamiseks tuleb täita kõik väljad. Maksimaalne sisuosa pikkus on 10'000 tähemärki, teistel väljadel 200 tähemärki!

Kommentaari sisuosas saab kasutada HTML koodi, kuid seda mitte tekstitöötluseks, vaid näitliku materjali sisestamiseks. Kõik, mis asub <nende märkide vahel> kuvatakse kommentaarilehel nähtava tekstina ning märgid ise tõlgitakse erimärkideks!

Kontrollküsimus on mõeldud kuritahtlike robotite takistamiseks. Palun vasta esitatud küsimusele eesti keeles läbivalt väikeste tähtedega, nimetavas käändes ning võimalikult konkreetselt!

NB! RSS-lugemistarkvara abil kommentaare postitada ei saa!

© Margo Munner | Sisukaart