Pildifailid internetis

Autor: Margo Munner | Kuupäev: 14.06.2009 | Kommentaarid (2)

Siinkohal kirjutan vaid kõige olulisema, mis on seotud interneti ja piltidega. See artikkel ei tegele pilditöötluse õpetamisega.

Pildifailid on www-dokumentides väga laialdaselt kasutatud. Kogu see disain, mida ei saa teha XHTML'i ja CSS'i kasutades, tehakse ära pildifailide (ja vahel lisaks ka mõne muu tehnoloogia) abil. Antud võrgukeskkond ei tegele (vähemalt praegu) disainimise õpetamisega. Seetõttu ei õpeta ma siinkohal kedagi kasutama ei Photoshop'i ega selle alternatiive. Juttu tuleb vaid sellest, milliseid pildifaile millistel juhtudel kasutada. Internetis avaldatavate XHTML dokumentide puhul on soovitatav kasutada ainult järgmisi pildifaile: JPEG, GIF ja PNG.

JPEG (laiend .jpg)

Formaat, mis on parim fotode kuvamiseks. Antud formeeringus pildifaile kasutatakse küll ka disainielementidena, kuid soovitatav on siiski jätta JPEG ainult fotode endi jaoks. Ehk siis - selles formaadis võiksid lisada näiteks digitaalse fotoaparaadiga tehtud fotosid.

Veidi tehnilisest poolest. JPEG piltidele saab määrata pakkimistaseme. Kui avaldad foto(d) internetis, on soovitatav kohandada need võrgulehitsejaid ning külastajate internetiühenduse kiirusi silmas pidades. Väga mahukad fotod võiksid olla kättesaadavad vaid peale väiksemal fotol klõpsamist (n.ö. pisipildid või ingl. k. thumbinails).

Pea alati meeles!
Ära kunagi arva, et fotode lisamisel internetti on otstarbekas nad arvuti kõvakettalt kustutada. Kui teed pilte oma (digi)fotoaparaadiga, jäta ALATI alles esialgsed, s.o. fotoaparaadist arvutisse laaditud pildid. Igasugune pilditöötlus kipub vähendama fotode kvaliteeti, mistõttu võid ühel päeval avastada, et oled endale olulistest piltidest jätnud alles vaid väga halva kvaliteediga koopiad.
See on üks sagedasemaid vigu, mis tehakse digifotograafia ajastul. Fotoaparaadiga tehtud pildid tasub alati alles hoida, teha nendest koopia(id) CD või DVD plaatidele ja hoida kõikvõimalikul viisil (muidugi, kui hindad neid fotosid alleshoidmise väärilistena).
Peamine reegel: pilti/fotot saab alati teha väiksemaks, kuid mitte kunagi (edukalt) suuremaks!!!

GIF (laiend .gif)

Pildiformaat, mis toetab vaid 256 värvi, kuid on sellegipoolest internetis väga laialt levinud. Nimelt võimaldab GIF luua animatsioone. Neid animatsioone on läbi aja kasutatud nii veidrate liikuvate piltide loomiseks, kuid eriti reklaambannerite puhul. GIF-i on soovitatav kasutada just kas reklaambanneri formaadina või kohtades, kus on vajalik rakendada osaliselt „läbipaistvat” (st. läbipaistva taustaga) elemente. Läbipaistev taust ongi jäänud seniajani GIFi teiseks suurimaks trumbiks.

PNG (laiend .png)

PNG on GIF formaadi „uuem ja parem” konkurent. Idee poolest. Reaalsuses on PNG küll parem, kuna toetab (kuni) 24-bit värve, kuid veidikene problemaatilisem. PNG on kasutuses nii reklaambanneritena kui ka disainielementidena. Eriti hästi sobibki PNG just viimatinimetatud ülesannet täitma. Problemaatiline on vaid asjaolu, et Internet Explorer ei toetanud veel 6. seeriani läbipaistva taustaga PNG formaati. Tõsi, selle tarbeks on loodud kasutusvõimalusi, kuid needki lonkavad päris korralikult. Alles nüüd, kus populaarsust kogub Internet Exploreri 7. seeria, on võimalik hakata mõtlema rohkem ka läbipaistvate PNG-failide kasutamisele.

Kommentaarid, arvamused, küsimused

Postitaja nimi:

Kommentaari pealkiri:

Kommentaari sisu:

Kontrollküsimus (loe selgitust kõrvalt)!

Vasta küsimusele: Mis värvi on taevas siis, kui seal ühtegi pilve ei ole?

Teadmiseks kommenteerijale!

Edukaks postitamiseks tuleb täita kõik väljad. Maksimaalne sisuosa pikkus on 10'000 tähemärki, teistel väljadel 200 tähemärki!

Kommentaari sisuosas saab kasutada HTML koodi, kuid seda mitte tekstitöötluseks, vaid näitliku materjali sisestamiseks. Kõik, mis asub <nende märkide vahel> kuvatakse kommentaarilehel nähtava tekstina ning märgid ise tõlgitakse erimärkideks!

Kontrollküsimus on mõeldud kuritahtlike robotite takistamiseks. Palun vasta esitatud küsimusele eesti keeles läbivalt väikeste tähtedega, nimetavas käändes ning võimalikult konkreetselt!

NB! RSS-lugemistarkvara abil kommentaare postitada ei saa!

© Margo Munner | Sisukaart