Sissejuhatus: mis on Internet?

Autor: Margo Munner | Kuupäev: 14.07.2009 | Kommentaarid (1)

Internet on ülemaailmne arvutivõrk, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed andmeid vahetavad.

Interneti olemus

Internet on arvutitevaheline suhtlemisviis. Pildil on internetikasutajate sülearvutid ühendatud mõningate serveritega.

Omavahelises suhtluses kasutavad arvutid ühtseid standardseid protokolle. Meid huvitavad peamiselt kaks sellist protokolli - HTTP ja FTP. Selles artiklis mainin ära vaid selle, et esimest, HTTP-protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede (kodulehekülgede) edastamiseks kasutajatele. Teine, FTP-protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise.

Igal Internetti ühendatud seadmel on oma kindel ja ainulaadne IP-aadress. Kodulehekülgede jaoks on kasutusel domeeninimed: tähemärkide abil kirjapandud aadress, millele vastab kindel IP-aadress. Domeeninimed on näiteks www.interneti.info, www.neti.ee jms. Kusjuures .info või .ee osa on esimese taseme (teisiti ka tipptaseme; inglise keeles Top-level domain ehk TLD) domeeninimi ning interneti või neti on teise taseme domeeninimi.

Iga Internetis leiduv koduleht omab dokumente, mis serveeritakse HTTP abil. Dokumendi aadress on näiteks http://www.interneti.info/artiklid/sissejuhatus/ (vaata võrgulehitseja aadressiribale). Selles näites on http:// protokolli tunnus, www.interneti.info on domeeninimi ning /artiklid/sissejuhatus/ on dokumendi nimi ja asukoht serveris.

Interneti kodulehed ja nende dokumendid on omavahel ühendatud linkidena (kasutuses ka mõiste viide).

Kogu „lehitsetav” Internet koosneb (vähemalt virtuaalselt) dokumentidest, mis on omavahel ühendatud linkidena.

Veel ümber seletatuna - kui kasutaja loeb seda lehte (ehk dokumenti) siin, siis klõpsates mõnel lingil sellel lehel (näiteks link „Avaleht”), viiakse teid uuele dokumendile.

Internetidokumendid pannakse kokku mitmetest erinevatest failidest. Kõige viimaste standardite järgi võiks neid koostisosasid jaotada järgmiselt:

  1. XHTML - võrgulehe esitlusviisi struktuuri kuvamiseks;
  2. CSS - kujunduse määramiseks;
  3. pildifailid (.jpg, .png, .gif) - pildid/fotod, aga ka disainielemendid;
  4. teised - tänapäeva võrgulehed võivad kasutada veel väga palju erinevaid tehnoloogiaid, mõned näited oleks FLASH, JavaScript, Java jms...

Internetidokumentide kogumit nimetataksegi koduleheks või koduleheküljeks. Interneti.info õpetab lugejaile kodulehekülje ehitamist: kuidas koostada XHTML ja CSS dokumente, kuidas neid omavahel linkida ning serverisse viia.

Kommentaarid, arvamused, küsimused

Postitaja nimi:

Kommentaari pealkiri:

Kommentaari sisu:

Kontrollküsimus (loe selgitust kõrvalt)!

Vasta küsimusele: Mis värvi on taevas siis, kui seal ühtegi pilve ei ole?

Teadmiseks kommenteerijale!

Edukaks postitamiseks tuleb täita kõik väljad. Maksimaalne sisuosa pikkus on 10'000 tähemärki, teistel väljadel 200 tähemärki!

Kommentaari sisuosas saab kasutada HTML koodi, kuid seda mitte tekstitöötluseks, vaid näitliku materjali sisestamiseks. Kõik, mis asub <nende märkide vahel> kuvatakse kommentaarilehel nähtava tekstina ning märgid ise tõlgitakse erimärkideks!

Kontrollküsimus on mõeldud kuritahtlike robotite takistamiseks. Palun vasta esitatud küsimusele eesti keeles läbivalt väikeste tähtedega, nimetavas käändes ning võimalikult konkreetselt!

NB! RSS-lugemistarkvara abil kommentaare postitada ei saa!

© Margo Munner | Sisukaart