Alustame www-dokumendi koostamist

Autor: Margo Munner | Kuupäev: 20.10.2007 | Kommentaarid (1)

XHTML dokumendi baas-struktuuri koostamine.

Esiteks tuleb teha uus fail - näiteks sellesama redaktoriga, mille valisite välja eelduste artiklis. Soovitaks teha selle faili eraldi kataloogi ning faili nimeks võiks olla index.html.

HTML dokumendil on oma kindel struktuur, selle baas-osa näeb välja (näiteks) selline:

<?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?>
<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<title></title>
</head>
<body>
</body>
</html>

Selline kood tuleks siis kirjutada sellesse äsjaloodud index.html faili. Järgnevalt sellest, mida need read tähendavad.

<?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?>

Üks võimalikest, kuid kõige korrektsem viis ütlemaks võrgulehitsejale, et lehel olevaid tähemärke tuleb näidata kodeeringus iso-8859-1 (näitab Eesti tähestiku märke).

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">

Ütleb võrgulehitsejale, et kogu dokumenti tuleb kasutajale (kodulehe külastajale) kuvada XHTML 1.0 Strict versiooni dokumendina (praegu kõige uuem soovitatav versioon). Neid dokumenditüüpe eksisteerib aga väga erinevaid.

<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">

<html> - see element avab HTML dokumendi. Ühtlasi annab see osa teada, et leht on koostatud eesti keeles (xml:lang="et" lang="et")

<head>

Siin avatakse lehe päiseosa. Päises sisaldub kõige olulisem informatsioon lehe tehnilise kuvamise kohta. Selles eelnenud näites kasutame siiski vaid ühte osa kõigest võimalikust.

<meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />

Teine võimalus, kuidas anda lehitsejale teada, et tähemärke tuleb kuvada kodeeringus iso-8859-1. Vanem versioon, kuid vajalik just Internet Exploreri jaoks.

<title></title>

Kõik, mis kirjutatakse selle elemendi sisse, kuvatakse võrgulehitseja (Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opera vms) vasakus paremas nurgas. See on lehekülje sisulise poole kõige olulisem osa - pealkiri (või otsetõlkes tiitel), mida kuvatakse näiteks otsingusüsteemide poolt siis, kui leitakse Sinu koostatud www-leht. Seega - kirjuta siia lühike, kuid kõige paremini antud dokumendi sisu kajastav pealkiri, kirjeldus, tiitel.

</head>

Kaldkriips / elemendi sees tähendab alati selle elemendi lõppu ning uusimas XHTMLis peavad kõik elemendid olema lõpetatud. Selle reaga siin lõpetatakse lehe päiseosa.

<body>

Avab lehe sisuosa. Siia saab siis nüüd kirjutada kogu lehe sisu, sh. tekstid, piltide asukohad jms. Veidi allpool järgnebki väga lihtne näide selle kohta, mida saab siia kirjutada.

</body>
</html>

Nagu varem mainitud, tuleb kõik XHTML-elemendid lõpetada. Need siin annavad märku, et nii lehe sisuosa kui ka leht tervikuna edasi ei jätku. Nende ridade järel midagi kirjutades ei ole tegemist enam korrektse HTML/XHTML dokumendiga.

Antud fail on XHTML-i baasosa. Siia tuleks nüüd lisada elemente ning nende atribuute ning kindlasti ka sisu. Järgmises juhendis alustamegi esimeste elementide tutvustusega ning loome sisukamat www-dokumenti.

Kommentaarid, arvamused, küsimused

Postitaja nimi:

Kommentaari pealkiri:

Kommentaari sisu:

Kontrollküsimus (loe selgitust kõrvalt)!

Vasta küsimusele: Mis värvi on taevas siis, kui seal ühtegi pilve ei ole?

Teadmiseks kommenteerijale!

Edukaks postitamiseks tuleb täita kõik väljad. Maksimaalne sisuosa pikkus on 10'000 tähemärki, teistel väljadel 200 tähemärki!

Kommentaari sisuosas saab kasutada HTML koodi, kuid seda mitte tekstitöötluseks, vaid näitliku materjali sisestamiseks. Kõik, mis asub <nende märkide vahel> kuvatakse kommentaarilehel nähtava tekstina ning märgid ise tõlgitakse erimärkideks!

Kontrollküsimus on mõeldud kuritahtlike robotite takistamiseks. Palun vasta esitatud küsimusele eesti keeles läbivalt väikeste tähtedega, nimetavas käändes ning võimalikult konkreetselt!

NB! RSS-lugemistarkvara abil kommentaare postitada ei saa!

© Margo Munner | Sisukaart