Tabelipaigutus

Autor: Margo Munner | Kuupäev: 24.01.2008 | Kommentaarid (5)

Järgnev juhend tutvustab lühidalt tabelipaigutuse põhimõtteid.

Plussid ja miinused. Miks vaja teada?

Kujundamine või õigemini võrgulehe paigutuse seadistamine tabelite abil on idee poolest vale. Ometigi on antud metoodika välja kujunenud ning aastaid kasutuses olnud ega taha tegelikult üldsegi mitte veel kaduda.

Veidike ajaloost. Tabelite abil paigutamine sai hoo sisse koos interneti hoogsa arenguga sajandivahetusel. Tekkisid esimesed „portaalid” - võrgukeskkonnad, mis vajasid efektiivset ning ajalehekujundusele sarnast raamistikku. Tollel hetkel toetatatud tehnoloogiatega oli ainsaks mõeldavaks lahenduseks just tabelite mittesihipärane kasutamine.

Tabelite kasutamisel tänases olukorras on rohkem miinuseid kui plusse, siiski ei taha vanad tabelitele ülesehitatud lehed kuskile kaduda ning tihtipeale arendatakse neid sellel põhjal edasigi. Tabelite abil küljendamist ongi vaja tunda selleks, et vajadusel mõne sellise „rudimentse” võrgulehega kokkupuutudes oleks algajal www-meisterdajal arusaam selle kohta, mida on tahetud saavutada ning kuidas antud efekt toimib. Uute projektide juures on tungivalt soovitatav hoiduda tabelite kasutamisest lehe paigutuse ja disaini korraldamisel ning kasutada hoopis mitmeid CSS poolt pakutavaid võimalusi. Kõike eelnevat kokkuvõttes kirjutangi interneti.info keskkonnas vaid ühe artikli antud teemal ning ei süvene eriti põhjalikult tabelidisaini nüanssidesse.

Saavutatav tulemus?

Milline peaks siis olema see tulemus või efekt, mida tabelitega tegelemine saavutab? Oletame, et meil on vaja ühte „tüüpilist” portaali-tüüpi lehekülge - lai sisuosa, külgedel aga kaks tulpa navigatsioonide ning reklaamidega. CSS abil disainides on olenevalt vajadustest võimalik kasutada mitmeid lahendusi. Tabelite abil saab aga olukorra lahendada nii, teeme ühe tabeli, millel kolm tulpa. Need kolm tulpa jaotavadki lehe mitmeks osaks. Kood ise väga lihtne:

<table>
  <tr>
    <td width="200">
    Esimene tulp, vasakpoolne menüü
    </td>
    <td width="500">
    Keskmine sisuosa
    </td>
    <td width="200">
    Kolmas tulp, parempoolne menüü
    </td>
  </tr>
</table>

Ja ongi lehe põhiline küljendus olemas. Edasi võib tabelit stiliseerida, lisada lahtritesse sisu ning lisatabeleid ja ajada asja lõppkokkuvõttes nii keeruliseks et keegi (kõige vähem otsingurobotid) enam eriti aru ei saa, mis toimub.

Selline oleks siis lühike sissejuhatus tabelipaigutusse. Nagu öeldud, on tegemist küll levinud, kuid sellegipoolest ebakorrektse meetodiga.

Kommentaarid, arvamused, küsimused

Postitaja nimi:

Kommentaari pealkiri:

Kommentaari sisu:

Kontrollküsimus (loe selgitust kõrvalt)!

Vasta küsimusele: Mis värvi on taevas siis, kui seal ühtegi pilve ei ole?

Teadmiseks kommenteerijale!

Edukaks postitamiseks tuleb täita kõik väljad. Maksimaalne sisuosa pikkus on 10'000 tähemärki, teistel väljadel 200 tähemärki!

Kommentaari sisuosas saab kasutada HTML koodi, kuid seda mitte tekstitöötluseks, vaid näitliku materjali sisestamiseks. Kõik, mis asub <nende märkide vahel> kuvatakse kommentaarilehel nähtava tekstina ning märgid ise tõlgitakse erimärkideks!

Kontrollküsimus on mõeldud kuritahtlike robotite takistamiseks. Palun vasta esitatud küsimusele eesti keeles läbivalt väikeste tähtedega, nimetavas käändes ning võimalikult konkreetselt!

NB! RSS-lugemistarkvara abil kommentaare postitada ei saa!

© Margo Munner | Sisukaart