Juhtkiri: november 2008

Sisestatud: 06.11.2008 | Täiendatud: 06.11.2008

Interneti.info juhtkiri võtab kokku viimase kuu jooksul Eesti internetis toimunu.

[Järgnevas artiklis avaldab oma isiklikku arvamust interneti.info omanik Margo Munner]

Sendioksjonid taaskord päevakorral

5. novembri „Pealtnägija” tõstatas taaskord sendioksjonite teema Eesti meedias. Sendioksjoneid on tänaseks tekkinud suuremal hulgal, nende loojateks tihtipeale erinevad IT-lahenduste firmad.

Sendioksjon on hasartmängukalduvusega oksjonitüüp, kus oksjonil osalejad maksavad kollektiivselt kinni võitja toote. Toote hind algab väga madalast numbrist ning tõuseb iga pakkumisega vaid mõne sendi võrra. Konks asja juures seisneb selles, et iga tehtava pakkumise hind on oluliselt suurem - kuni 10 krooni. Tundub hõlptulu nii oksjoni korraldajale kui pakkumiste tegijatele?

Ilmselt siiski mitte. Probleeme on mõlemal poolel. Kui kasutajad kurdavad ebaausa mängu üle, siis hoolimata asjaolust, et kasumit teenida on tehniliselt imelihtne, on mitmed oksjonikeskkonnad tegevuse juba lõpetanud.

Sendioksjonit pidav ettevõte saab rakendada tarkvaralist lahendust selleks, et tagada minimaalse kasumi teenimise. Näiteks tõsta süsteemi poolt hinda niikaua, kuni kasutajate tehtud pakkumiste eest on teenitud soovitud kasuminumber.

„Pealtnägija” pööraski tähelepanu pettusevõimalusele ning asjaolule, et nii mõnigi oksjonikorraldaja pole võidetud kaupu kohale toimetanud. Palju vähem oli saates juttu riigi esindajatega. Juba kevadel tõstatus küsimus selle kohta, kuidas sellist oksjonitüüpi defineerida. Kas tegemist on ainult internetioksjoni või hoopis hasartmänguga? Tundub, et mitme kuu jooksul pole riigiesindajad selgusele jõudnud ning ühtegi sammu ausa mängu ja maksude tasumise tagamiseks pole astutud.

Olgu siinkohal mainitud, et sendioksjonid kipuvad väga ülbeks kätte minema. Nii näiteks on osa teenusepakkujaid loobunud tülikast „vaheetapist” - s.o. toodete müümisest. „Müüakse” oksjonikorras raha! Selline tegevus peaks juba kindlasti mahtuma isegi tänaste hasartmänge reguleerivate seaduste piiresse. Jääme ootama, kuna riik tegutseb.

Internetikommentaarid

Eesti internetis jätkub ka sõda internetikommentaaride vastu. Viimasel kuul on sellel teemal olnud juttu mitu korda.

Kohtuprotsess, kus süüdistatakse Hiina kodakondsusega isikut solvava internetikommentaari esitamises ainult seetõttu, et tema nimel oli internetiühendus, mille abil kommentaar tehti, on väga alarmeeriv samm.

Kui sendioksjonite teema juures sai mainitud, et riigiesindajad ei tee eriti midagi inimesi rööviva fenomeni vastu, siis internetikommentaaride osas näitab riik üles küll aktiivsust, kuid seda viisil, mis peaks panema muretsema kõik internetikasutajad, hoolimata sellest, kas nad kunagi ühtegi „kommentaari” kirjutanud on. Kas riigivõim suudab internetis korda tagada nii, et tegemist oleks õiglase tegevusega?

Võibolla on tegemist siinkohal hoopis uue süsteemi juurutamisega, kus vastutusele võetakse mingi tehnilise seadeldise omanik. Idee jätkuks on ju ka see, kui turvakaamerate abil tuvastatud liikluseeskirja rikkumise eest hakatakse trahve tegema autoomanikule, mitte masina kasutajale.

Uued võrgulehed Eesti internetimaastikul

Veidi vahvama alamteema juurde. Järgmisena mõned huvitavamad uued võrgulehed, mis viimase kuu jooksul tekkinud on.

Sõbralaen on võrguleht, mis hakkab jagama laiali ühtede kasutajate raha teistele. Praegu on küll lehel kirjas, et tegemist on testimisjärgus nähtusega. Ise kirjeldavad nad oma uudset nähtust nii:

Sõbralaenus on Sul võimalik taotleda teistelt portaalikasutajatelt tagatiseta laene või hoopis neisse investeerida.

Laenuvõtjana on Sul võimalik taotleda kuni 2-aastaseid tagatiseta laene. Laenu suuruse, maksimaalse intressi ning laenu pikkuse määrad Sina ise. Fikseeritud igakuised tagasimaksed debiteeritakse Sinu Sõbralaenu kontolt. Kui soovid laenu ennetähtaegselt lõpetada, siis saad seda teha ilma igasuguste lisatasudeta.

Investorina on Sul võimalus ilma ühegi teenustasuta investeerida inimestesse Sinu ümber. Sa saad investeerida erinevatesse laenudesse ning teenida investeeringutelt fikseeritud intressi. Sõbralaenus näed Sa laenutaotleja krediidiskoori, mis näitab laenuvõtja võlgade ajalugu AS Krediidiinfo andmebaasi põhjal, sugu, vanust ja elupaika. Lisaks saad laenuvõtjale esitada küsimusi.

Ilmselt pole väga tavapäratu ka see, et finants- ja majanduskriisi raames on veelgi rohkem tekkinud kõiksugu infolehti vastavatel teemadel.

Eesti Rahvusringhääling tegeleb aga väga veidra teemaga. Nimelt on nad avanud võrgulehe ERR Kodanik. Miks midagi sellist tehakse ERR „lipu” all ja mitte riigiportaalis, jääb selgusetuks.

Järgmine katsejärgus võrguleht uPunkt.ee paitab aga iga tänapäevase võrgumeistri „silma”. Tegemist on rahuliku, infomürata võrgulehega, mis soovib kasutajate abil uudiseid edastada:

Ka sinul on võimalus oma artikkel siia lehele teistele lugemiseks ja kommenteerimiseks üles riputada. Kirjutada võib põhimõtteliselt kõigest. Oma artiklile saab lisada pilte ning soovi korral ka teemakohase küsitluse.

Nagu mainitud on minu arvates tegemist tähelepanuväärse projektiga just seetõttu, et leht on tehniliselt ja kujunduslikult hästi tehtud. Sisu osas on muidugi vaja veel tublisti areneda. Sisu osas peaks ennast täiendama ka uus pereportaal Hopsti.ee.

Vahepeal ligi aasta rivist väljas olnud Armastusesaali jututoa võrgukeskkond on samuti tagasi - armastusesaal.org.

Ilmselt mitte eriti kaua aega ei ole antud uutele ja sisukatele muusikavideoid koondavatele võrgulehtedele Eurovisioon 2009 ja Muusika topid. Nimelt käib jätkuvalt arutelu selle üle, kas autorikaitsel on õigus sulgeda võrgulehte Muusika.tv. Kõik kolm nimetatud võrgulehte koguvad YouTube'ist videote linke ning kuvavad neid oma keskkonnas.

Rõõmustada võivad aga autokoolis käijad. Avatud on võrguleht, kus saab laadida liiklustestide programmi. Tegemist on palju kaasaegsema lahendusega, kui hetkel ARK kodulehe testid. Samas on ARK lubanud ka oma keskkonda oluliselt parandada.

Lõpetuseks

See oli esimene interneti.info juhtkiri. Interneti.info on nüüdseks tegutsenud aktiivselt aasta aega. Loodetavasti hakkavad sellised juhtkirjad olema regulaarsed. Hetkel ei oska lubada kui sageli neid siiski koostama hakkan. Kõige tõenäolisemalt korra kuus. Olgu veelkord rõhutatud - selles artiklis avaldatud arvamused on ühe inimese arusaam toimuvast!

© Margo Munner | Sisukaart