Postimees avastas interneti omapära

Sisestatud: 31.03.2008 | Täiendatud: 31.03.2008

Tänane Tartu Postimees võtab ette Google (aga miks mitte kõik otsingumootorid?) ning teeb „suure avastuse” - internetis avaldatud andmed jäävad inimesi kummitama aastateks.

Postimees kirjutab, et otsimootor avab inimese mineviku eredamad ja hämaramad seigad ning et internetis olevast infost on raske lahti saada. Sellal kui enamasti otsitakse vanade tuttavate või koolikaaslaste tegemistega kurssiviimiseks, kasutavad seda nii töövõtjad, pankurid, ajakirjanikud ja igasugused muud tegelased taustakontrolli allikana.

Mida aga teha siis, kui inimene on oma halva teo heastanud, karistus ammu kantud ja lollusest õppust võetud, küsib ajaleht.

Üks tudeng, kes ei soovi oma nime avalikustada, kauples aastaid tagasi interneti teel elektroonikaosadega. Ühel hetkel aga äri enam ei edenenud ja tekkisid võlad tellijatele. Veel praegugi leiab google otsimootorisse tema nime toksides üles aastatetagused foorumid, kus mehe kelmusi põhjalikult vaetakse. Seda hoolimata faktist, et kriminaalasi on ammu lõpetatud, võlad makstud ja mees ise tehtust õppust võtnud.

Mõne nädala eest pöördus Tartu Postimehe poole nüüd juba täiskasvanud mees, kes sattus 1999. aastal lastekodulapsena mõneks ajaks kasuperekonda. Vanemad kirjeldasid reporterile üksikasjalikult lapse harjumisi ja lastekodust pärinevaid probleeme, andmata endale aru, et nad räägivad võõrast lapsest ja et nende jutust jääb internetti jälg.

Mööda veebilehti jalutav ämblik

Firma Meediasüsteemid infotehnoloogia spetsialisti Ülo Kallase sõnul ei kahtle keegi selles, et google.ee on teiste otsingusüsteemide seas eriline nähtus.

Mis puutub konkreetsete inimeste nimede guugeldamisse, siis Ülo Kallase kogemus ütleb, et tegelikkuses on google.ee-s märke vähem kui poolte eestlaste tegevuse kohta.

Ämblik ei kogu üksnes märksõnu, ta kopeerib kodulehekülgi ka Google omaenda andmemassiividele ehk niinimetatud puhvrisse. „Kui mingi keskkond on vahepeal maha võetud, siis saab Google puhvrist vaadata, milline see enne mahavõtmist välja nägi,” räägib Kallas.

Google talletab aktiivseid inimesi

Tehnokratt Peeter Marveti sõnul tehakse Gustav Naanist siiamaani näidendeid ja miks ei peaks siis saama guugeldada inimese vanu patte.

Internetivisionääri Linnar Viigi sõnul ei ole Google otsingusüsteemile mõtet ega ka võimalik mingeid barjääre kehtestada. „Lisaks googlele on olemas selline sait nagu archive.org - kui sa pead kohtuotsuse põhjal eemaldama internetist info mõne inimese kohta, siis Google'ist viide mingi aja jooksul ka kaob,” räägib ta. „Archive.org talletab sellise info niikuinii.”

Andmekaitsja tunnistab abitust

Andmekaitseinspektsiooni peadirektori Urmas Kuke sõnul ei ole Eesti seadused, kombed ja arusaamine ümbritsevast jõudnud paraku järele infotehnoloogia arengule.

Ehkki avaliku teabe seadus nõuab Kuke kinnitusel teatud info kättesaadavaks muutmist, ei pea see tema arvates tähendama ilmtingimata seda, et need andmed peaksid olema vabalt üle interneti otsitavad.

Kukk toob näite kalasoomustõbe põdevast ja palju meedia tähelepanu saanud lapsest, kelle vanemad ei arvesta võimalusega, et laps ei pruugi täiskasvanuna nende kampaaniast kaugeltki vaimustuses olla.

Interneti.info lisab

Artiklite seeria tänases Tartu Postimehes võib küll juhtida suurema hulga isikute tähelepanu interneti otsingusüsteemidele, kuid tegelikkuses ei esitata mingit uut informatsiooni. Tekib küsimus, kas tõstatatud teemade najal üritatakse Eestiski asuda rakendama internetti reguleerivaid seadusi?

© Margo Munner | Sisukaart